Lähemalt räägib uue hooaja plaanidest huvikeskuse turundus- ja partnersuhete juht Heidi Kirsimäe. 14. septembril on Heidi jälle Viimsi huvihariduse infolaadal kohal ja seal saab temaga silmast-silma rääkida.

Miks sa just Viimsisse kodu rajada otsustasid?

Kuni 2005. aastani elasin perega Tallinnas, aga siis hakkasime otsima endale uut ja suuremat elamist, kus lastel oleks tore ja turvaline kasvada. Pärast erinevate variantide kaalumist otsustasime abikaasaga kodu rajada just Viimsisse. Viimsi juures võlus meid just mere lähedus, ilus loodus ja turvaline elukeskkond. Suureks plussiks oli koolide ja lasteaedade lähedus elukohale. Meie peres kasvab 3 last (14-, 11- ja 3-aastane) ning 2 imearmsat kiisut, kes on kassipoegadena leitud Peipsi kaldalt.

Kodu rajamine Viimsisse oli päris suur väljakutse, kuna otsustasime osta majaosa n-ö karbi kujul ja pidime ise lõpetama ehituse. Kuna abikaasa ütles, et temal sellega aega tegeleda ei ole, siis beebiga kodus olles sai ehituse korraldamine minu ülesandeks. Algul oli päris keeruline ennast ehitusteemadega kurssi viia ja ega ükski ehitaja ei võtnud ka väga tõsiselt naisterahvast, kellel oli sadu küsimusi ehituse osas. Aga kui maja hakkas valmis saama, siis pakkus üks ehitusfirma mulle tööd objektijuhina – see, kuidas majas tööde juhtimine sujus, oli talle muljet avaldanud. Ehitusvaldkonna inimest minust siiski ei saanud, küll aga sain hea kogemuse võrra rikkamaks.

Mida tööst vabal ajal teed?

Tööst vabal ajal olen ma võimalikult palju oma perega koos. Samas olen ma aru saanud, et tuleb leida aega ka iseenda jaoks, et ennast ära ei kaotaks. Olles ise õnnelik, kiirgad seda ka teistele. Olen viimastel aastatel väga palju aega pühendanud terviseteemadele. Minu jaoks on väga oluline tervislik ja tasakaalustatud toitumine. Proovin leida aega Pilatese treeninguteks ja vahel saab mind näha koos perega Viimsi vahel rattaga sõitmas.

Kuna ma tegelen ise huviringide korraldamisega, siis on minu jaoks oluline, et ka minu lapsed laiendaksid oma silmaringi ja käiksid erinevates huviringides. Suuremad tüdrukud on käinud juba aastaid ujumas. Lähiajal on plaan ka väike poiss ujumistundi panna, kuna meil on maal maja taga jõgi, siis on ujumisoskus väga vajalik. Tüdrukud on varasemalt tegelenud ka laulmisega, käinud erinevates tantsutundides (ballett, hip-hop), akrobaatikas, joogas, teadus- ja käsitööringis, samuti  programmeerimises. Kuna oleme abikaasaga mõlemad endised ratsasportlased, siis on ka lastel suur huvi käia ratsutamas. Suvel vanavanemate juures olles leiavad nad tihti tee talli.

Milles su töö Viimsi huvikeskuses täpsemalt seisneb?

Viimsi huvikeskuses olen töötanud alates 2010. aastast. Alustasin müügi- ja turundusjuhi ametikohal, aga mõne aja pärast ametinimetus muutus ning minust sai kommunikatsioonijuht. MTÜ Viimsi Huvikeskuse likvideerimise järgselt jätkan ma tööd Viimsi Halduses turundus- ja partnersuhete juhina. Minuga koos jätkab ka pikaajaline huvikeskuse töötaja Kalle Erm tehnika- ja korraldusjuhina.

Enne siia tööle tulekut oli maja mulle juba tuttav, kuna olin oma lastega käinud Ita-Riina Muusikastuudio laulutundides, osalenud inglise keele kursusel ning laulsin ViiKerKooris.

Kui ma siia tööle tulin, tegutsesid majas rahvakultuuri kollektiivid, muusikaringid, tantsuklubi Viira, loovusringid ja toimusid inglise keele tunnid.

Suur osa minu tööst seisnebki huviringidega tegelemises – juhendajate leidmises, uute huviringide käivitamises ja olemasolevate käigushoidmises.

Kui palju huviringe huvikeskuses praegu tegutseb?

Praeguseks tegutseb huvikeskuses umbes 50 huviringi. Suviti toimuvad meil siin mitmed lastelaagrid. Aastate jooksul oleme korraldanud ka mitmeid üritusi – jõululaadad, kribu-krabu kirbuturg, vastlapäev, lastehommik, Viimsi Laululaps, jõulu- ja kevadkontserdid jne. Igal hooajal proovime leida uusi ja põnevaid huviringe, mida kohalikule elanikkonnale pakkuda.

Mida sel hooajal uut tulemas on?

Sel aastal alustame esmakordselt portselanimaali-, lilleseade-, soome keele ja Alexanderi tehnika kursustega. Viimast tuleb juhendama Viimsis elav endine Vanemuise ja Nukuteatri näitleja Eva Püssa. See on pedagoogiline meetod, mis uurib mõtte ja tegutsemise suhet ja mille põhieesmärk on inimkeha loomuliku tasakaalu leidmine. Alexanderi tehnika abil õpib inimene oma igapäevaelus õigesti kasutama kehalisi ja vaimseid pingeid. See tehnika on juba aastakümneid olnud mitmete mainekate teatri- ja muusikakõrgkoolide õppekavades kõikjal maailmas, üle kümne aasta on seda õpetatud ka EMTA-s.

Kuna Ita-Riina Muusikastuudio kasvas nii suureks, et kolib sellest sügisest uutesse ruumidesse, alustab meie majas Ly Lumiste laulustuudio, kuhu ootame pisikesi laulusõpru.

Muusikarindel on veel teinegi muutus tulemas. Silver Ulvik alustab sel aastal lisaks trummiringile ka edasijõudnutele mõeldud muusika loomise ringiga, kus kasutakse iPad-e, et õppida kasutama muusika loomise programmi GarageBand. Tunnis õpitakse looma rütme, meloodiaid, harmoonilisi järgnevusi ja muusikat. Samuti õpitakse kasutama efekte, sämpleid ja mängitakse loodud muusikaga koos trumme. Lisaks omandatakse muusikateooriat, tutvutakse erinevate muusikastiilidega, helide ja rütmidega. 

Bumble Erahuvikool alustab sel aastal eelkooli ja teadusringiga.

Esmakordselt avame ka venekeelse teadusringi, kus tehakse põnevaid katseid ja äratatakse lastes huvi maailma vastu.

Eelmisel hooajal toimusid meie majas populaarsed Etiketisalongi koolitused. Sel sügisel pakume võimalust liituda Väikeste Härrasmeeste Klubiga. Noormehed saavad omandada oskused, kuidas kasvada tõeliseks džentelmeniks.

Sel hooajal hakkavad meil lastele toimuma ka hommikupoolsed huviringid. Kuna osad Merivälja lapsed käivad koolis õhtupoolses vahetuses, siis nii on ka neil võimalus huviringide külastamiseks.

Ja huvilisi jätkub?

Jah, eelmisel aastal osales meie majas toimuvates ringides ligi 1000 inimest. Nii nagu iga ettevõtmisega, nii on ka huviringidega, et mõni osutub populaarsemaks, teine aga mitte. Mina olen valmis kõigile võimaluse andma. Tihti olen ka ise üllatunud, kui mõni kursus, milles algul kahtlesin, populaarseks osutub. Näiteks naiste balletitunnid on meil juba aastaid väga edukalt tegutsenud, neil on oma püsiklientuur, kes tahab trenni teha ka pühade ajal. Kui teised puhkavad, siis nemad tantsivad.

Kas huviringe mahuks veel juurde?

Meil leidub ruumi nii huviringidele kui ka koolituste ja õpitubade tegijatele.

Siinkohal kutsungi kõiki vahvaid huviringide juhendajaid ja õpitubade korraldajaid üles minuga ühendust võtma ja pakkuma välja uusi huvitavaid huviringe või tegevusi, mida meie majas korraldada. Miks mitte jagada oma teadmisi, korraldades mõni põnev loeng või õpituba?

Kutsun ka kunstnikke oma näitustega meile külla. Hetkel on kohad küll kevadeni broneeritud, aga kunstnikud on alati on teretulnud endast märku andma ja meie seinasid kaunistama tulema! Võtke julgelt ühendust e-posti aadressil heidi@huvikeskus.ee või telefonil 5667 6335.

Anna palun mõni idee – milliseid huviringe inimesed ootavad?

Loodusringi meil näiteks hetkel ei ole. On küsitud ka vene keele kursust, aga kuna me pole leidnud õpetajat, siis ka seda veel ei ole. Samuti on oodatud itaalia ja prantsuse keele ning erinevate pillide õpetajad.

Mitu ruumi keskuses huvitegevusteks on?

Praegu rendime välja 9 ruumi, mille hulgas on multifunktsionaalne teatrisaal, kaks treeningsaali (üks neist peegelseinaga, teise juurde kuulub aga duširuum), lauluklass, prooviruum muusikutele ja keeletundideks sobiv klassiruum 12 osalejale. Lisaks on meil suure ovaalse lauaga käsitööklass, kus asub põletusahi, mida keraamikud kasutada saavad.

Igasse ruumi annab kursusi või ühepäevaseid töötubasid juurde mahutada, kõik sõltub päevast ja kellaajast.

Kas muusikatoas saab ka bändiproove teha?

Kuna seinad ei ole meil helikindlad, siis on meie muusikaruum sobilik pigem pillimängu õppimiseks, mitte bändiprooviks. Meil on kaks väga head kitarriõpetajat, kelle käe all saab võtta eratunde, näiteks õppida lihtsalt kitarril oma lemmiklugu mängima, mida sünnipäeval esitada. Lisaks on meil pea igas ruumis klaver, kokku 7 instrumenti.

Bändiproovi saab teha Püünsi noortekeskuses, kus on ka vastav tehnika olemas.

Millised on huvikeskuse väljakutsed?

Kui kommunikatsioonist rääkida, siis on keeruline jõuda meie huviringide infoga Merivälja inimesteni. Nad elavad siinsamas raudtee taga, mõnisada meetrit meie majast, aga kuna neil ei käi Viimsi Teatajat, siis lehes ilmuv info nendeni ei jõua. Samas käib Merivälja koolis palju lapsi ja kuna nende kool läheb nüüd sügisest kahte vahetusse, siis nende majja ei mahu huviringid sisse. Kõik Merivälja ja Pirita inimesed on meile väga teretulnud!

Huvikeskuses toimuvad ka teatrietendused ja kontserdid. Räägi palun neist lähemalt!

Samal ajal, kui mina siia tööle tulin, sai valmis suure saali remont. Saalist eemaldati  statsionaarsed toolid ja seda sai mitmekülgsemalt kasutada. Üsna pea tekkis mõte kutsuda kaugemal asuvad teatrid Viimsisse ehk tuua Viimsi rahvale teater koju kätte. Esimene riigiteater, kes meie uude saali tuli, oli Rakvere Teater oma 2011. aasta lavastusega „Mina, naine“. Samal aastal jõudsid meie lavale ka Endla, Kuressaare Linnateatri ja Vanemuise etendused. Need võeti Viimsi publiku poolt väga hästi vastu ja saalid said väga kiirelt välja müüdud.

Viimastel aastatel ei ole Vanemuine ja Endla teater kahjuks meie juurde saanud tulla, kuna nende etendused ei mahu meie lavale ära. Sama on ka Ugala etendustega. Kui paari aasta pärast Artium valmis saab, siis saame ehk taas nende etendusi Viimsis näha.

Me teeme koostööd ka mitmete projektteatritega, näiteks Vana Baskini Teater ja Komöödiateater, kes on igal aastal meile külla oodatud.

2013. aastal sai Viimsi huvikeskus hea koostöö eest Rakvere Teatrilt külalislahkuse ordeni.

2011. aastal külastas Viimsi huvikeskust esimene kontserttuur Tõnis Mägi ja Kärt Johansoni „Jah, ma nägin lumevalgust…“. See kontsert oli eriline selle poolest, et sellest kujunes presidendi vastuvõtt. Toomas Hendrik ja Evelin Ilves kutsusid diplomaatilise korpuse kontserti kuulama ja hiljem toimus meie aatriumis pidulik vastuvõtt. Samal kontserdil olid ka tavakülastajad ja nende jaoks oli suur üllatus, kui kontserdi lõpus tõusis president püsti ja viis esinejatele lilled.

Pärast seda on meie lavalaudadel esinenud mitmed tuntud lauljad ja bändid: Koit Toome, Ivo Linna, Tanel Padar, Nele-Liis Vaiksoo, Marko Matvere ja VLÜ, Jaan Sööt, Kõrsikud, Terminaator jne. Igal kevadel rõõmustab Viimsi publikut Kaunimate Aastate Vennaskonna kevadkontsert.

Kuidas huvikeskuse tegemistega kursis püsida?

Kes pole veel liitunud meie uudiskirjalistiga, siis meie kodulehe kaudu on võimalik seda teha. Sealtkaudu anname teada uutest huviringidest ja tulevastest üritustest. Samuti on hea silma peal hoida meie kodulehel ning Facebooki ja Instagrami lehtedel.

Kui sul on mõtteid uute huviringide, loengute või õpitubade osas või soovid mõnda etendust/kontserti Viimsis näha, siis tule astu julgelt ligi või helista mulle ja proovime leida võimaluse nende korraldamiseks! Kui käisid mõnda põnevat etendust vaatamas ja soovitaksid seda ka teistele, siis anna meile sellest teada ja ehk saame etenduse kutsuda ka Viimsi lavale!

KOMMENTAAR

Ka sel sügisel täituvad viimsilastele juba armsaks saanud punase maja ruumid teatrietenduste, treeningute ja huviharidusklubide tegevusega. Kutsun kõiki üles tutvuma uue hooaja kavaga!

Kuigi maja toimetab edasi nagu me harjunud oleme, on toimunud ka mõned muudatused ja uuendused.

Viimsi Huvikeskus uueneb!

Seoses uue kultuuri- ja hariduskeskuse Artium loomisega, mis peaks saama valmis aastaks 2021, lõpetab Viimsi vallavalitsus koostöölepingu MTÜ-ga Viimsi Huvikeskus, mis läheb likvideerimisele. Alates 1. septembrist võtab selle MTÜ tegevused üle Viimsi Haldus OÜ, mis kuulub Viimsi vallavalitsusele.

Rahvakultuuri tegevused lähevad MTÜ Viimsi Rahvakultuuri Selts alla. Noortekeskus toimetab alates 1. septembrist edasi Viimsi valla munitsipaalasutusena. Samuti reorganiseeritakse Prangli rahvamaja Viimsi valla munitsipaalasutuseks.

Viimsi huvikeskuse infokanalid toimivad edasi.

Annika Vaikla, Viimsi abivallavanem

SEOTUD ARTIKLIDROHKEM AUTORILT