LIIKLUS VIIMSIS Kui viis aastat tagasi oli Viimsi vallas registreeritud veel alla 10 000 mootorsõiduki, siis nüüd liikleb valla teedel enam kui 11 000 erinevat mootorsõidukit. 2018. aastal viis AS Teede Tehnokeskus läbi liiklusloenduse kahes etapis: 2018. aasta augustis ja oktoobris kokku 34 loenduspunktis, et määrata tee ristlõiget ületavate sõidukite arvu ajaperioodi, liiklussuuna ja sõiduki liigi lõikes. Lühidalt, sooviks oli mõista Viimsi valla teede tegelikku liikluskoormust. Uuringu koostas OÜ Stratum.
Hommikune tipptund Viimsis on loendustulemuste alusel ajavahemikus kell 7.30–8.30 ja õhtune ajavahemikus 16.30–17.30, mis vastab ka Tallinna liikluskoormuse tipuajale.
„Olulisi koormuserinevusi Viimsi teedel tööpäevade lõikes ei esine ning kui jätta kõrvale päevasisene muutus (esmaspäevahommikune ja reedeõhtune tavapärasest tihedam liiklus), siis ei saa olemasolevate andmete põhjal maksimaalset tööpäeva välja tuua,“ selgitab Viimsi vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonna juhataja Alar Mik. “Küll on oodatult liikluskoormus väiksem nädalalõpus, laupäevadel ja eriti pühapäevadel.
Ummikuohus ristmikud vajavad plaani
Uuringutulemustes anti ka hinnangud mitmete oluliste ristmike läbilaskvusele. „Läbilaskvuse kasutustase näitab uuringus seda, kui suur osa maksimaalsest teoreetilisest läbilaskvusest on ristmike puhul kasutatud,“ selgitab Alar Mik, et arvesse võetakse nii liiklussagedus kui ka ristmiku läbilaskvus ning kasutustaseme number näitab nende kahe näitaja suhet.
Keskmine ööpäevane liiklussagedus on viie aasta taguse ajaga kasvanud 5% võrra.
„Lubja tee ja Randvere tee ristmik on saanud tänaseks rekonstrueeritud ning ristmiku läbilaskvusnäitaja on seega oluliselt madalam kui loenduse ajal,“ lisab Mik. „Kõrge on näitaja Muuli tee ja Ranna tee ristmikul ning see vajab projekteerimist ja lahendamist.“
Ristmike läbilaskvuse hinnang annab vallavalitsusele suunad, mis järjekorras on vajalik ristmikega tegeleda ja kus on lähiaastatel tekkimas võimalikud kitsaskohad.
Liiklussageduse tõus 5%
2018. aasta loendustulemuste põhjal arvutatud liiklussagedus on kaheksateistkümnes punktis suurem, kui see oli viis aastat tagasi. Üheksas punktis on aga toimunud teatav aasta keskmise ööpäevase liiklussageduse langus.
Suurim kasv on täheldatud loenduspunktides asukohaga Kooli tee algus, Hundi tee – Põldheina tee lõik ja Aiandi tee lõpp. Samuti on liiklus suurenenud loenduspunktides Rohuneeme tee 140, Rohuneeme tee 74, Muuli tee 8 lõigul, Lubja – Randvere tee ristmikul ja Lilleoru – Pärnamäe tee ristmikul.
Samas on mõnedes punktides toimunud ka liiklussageduse märgatav vähenemine, eelkõige tuleb siin mainida punkte Kaluri tee 2, Aiandi tee 11 lõigul ja Vehema – Suur-Kaare tee ristmiku piirkonnas.
Kui võrrelda 27 loenduspunkti summaarseid andmeid, siis on võrreldes 2014. aastaga keskmine ööpäevane liiklussagedus kasvanud 5% võrra.
Suvel ja talvel erinev teekoormus
Suveperioodi loendus teostati vahemikus 22.–28. august ja 30. august kuni 5. september. Talveperioodi loendus viidi läbi 9.–15. oktoobril ning 10.–16. oktoobril.
Suve- ja talveperioodide loendused võimaldavad saada puhkuse ja koolivaheaja perioodi liiklussageduste erinevusi, võrreldes sügistalvise töisema perioodiga. „Loendus tõi kahe perioodi puhul küllaltki olulised erinevused välja,“ kommenteeris Alar Mik.
„Huvitavalt oli suvise perioodi liiklussagedus suurem Hundi teel Lumemarja – Rohuneeme tee vahelisel lõigul, Reinu tee alguses (Rohuneeme tee pool), Aiandi tee 11 ja Aiandi tee lõpu lõigul ning Randvere teel Heki tee ristmiku piirkonnas.
Talvise perioodi liiklussagedus oli suurem Hundi tee – Põldheina tee lõigul, Reinu tee Leppneemes asuval lõigul, Lubja tee – Randvere tee piirkonnas, Leppneeme tee – Lännemäe tee ristmiku piirkonnas, Randvere tee – Metskitse tee piirkonnas.“
Suurim ööpäevase liiklusvoo absoluutväärtuse erinevus täheldati Aiandi tee loenduspunktides, kus ööpäevase liiklusvoo erinevus ületab 1000 autot ööpäevas. „Seda võis mõjutada ka Vehema tee rekonstrueerimistöö teostamine,“ lisas Mik.
Kõik lähevad tööle või kooli samal ajal
Uuringu raames teostati ka liiklussageduste prognoos aastateks 2023 ja 2028.
Selle prognoosi teostamisel on aluseks võetud võimalik Viimsi rahvaarvu muutus ja tõenäoline autostumise muutus Eestis. Vastavalt Viimsi valla arengukavale ja eelarvestrateegiale 2018–2022 on Viimsi valla elanike arv 2024. aastal 21 837 ja 2028. aastal 23 349 inimest. Seega kasvab prognoosi alusel Viimsi elanike arv 2011. aastaga võrreldes 2024. aastaks 1,3 korda ja 2028. aastaks ligi 1,39 korda, selgitab Stratum OÜ raport.
„Teiseks oluliseks autoliikluse kasvu mõjuriks on autopargi kasv,“ lisas ta. „Prognoositud on teatavat kasvutempo aeglustumist, võrreldes eelneva kümnendiga, mida saab seletada nii autostumise küllastumistasemele lähenemise kui ka teiste liikumisviiside osakaalu kasvu suurenemisega.“
Võrreldes mulluse ütleb prognoos, et 2023. aastaks kasvab autopargi arv Viimsis 1,19 ja 2028. aastaks 1,35 korda.
Liikuvust mõjutab enim elukoha paiknemine töökoha, õppeasutuse (kooli, lasteaia) ning teenindus- ja kaubandusasutuse suhtes. „Just neil põhjustel liigutakse päeva jooksul kõige rohkem,“ ütles Mik ja lisas, et ülejäänud põhjustel liikumine on oluliselt väiksema tähtsusega. „Töö- ja õppeasutusega seotud liikumised on regulaarsed ning toimuvad valdavalt teistega samal ajahetkel, põhjustades liikluses ning transpordikasutuses probleeme.
Seega on mehe sõnul probleemide – eelkõige ummikute ja üle rahvastatud busside – leevendamisel oluline keskenduda lisaks transpordiliigi valikut mõjutavatele tegevustele ka asutuste ruumilise paiknemise kujundamisele ning tegevuste ajalisele hajutamisele.
„Viimsi vald on oma asukohalt olulisel määral seotud Tallinna linnaga, seda nii teedevõrgu kui ka tegevuste asukoha suhtes,“ selgitas Mik. Maksu- ja tolliameti 2017. aasta andmete alusel näiteks omab 6662 Viimsi valda elukoha registreerinud inimest töökohta Tallinna linnas, mistõttu toimub pendelränne hommikul Viimsist Tallinna linna ja õhtul tagasi. „Samas on tähelepanuväärne ka see, et sama andmebaasi alusel on 2745 Tallinnas elukoha registreerinud inimesel töökoht Viimsi vallas.“ Seetõttu on Miki sõnul oluline jälgida liikluse muutumist ajas ning koostada prognoose, et olla valmis tulevikus ees seisvateks väljakutseteks. „Arvestades elu- ja töökoha vahelist kaugust sõltub suur osa vallaelanikest motoriseeritud transpordist ning liikuvuse ja transpordi planeerimise seisukohalt on oluline luua süsteem, mis tagab inimeste aktiivsuse,“ ütles ta.
Viimsilaste autopark
Kui hinnata Viimsi vallas aadressi omavate füüsiliste või juriidiliste isikute nimele registreeritud sõidukeid, on võimalik Maanteeameti andmete alusel saada ülevaade Viimsi valla elanike autopargist.
| Sõiduki liik | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 |
| Buss | 17 | 16 | 17 | 16 | 17 |
| Maastikusuutlik sõiduauto | 805 | 813 | 888 | 966 | 1021 |
| Sõiduauto | 7847 | 7943 | 8146 | 8367 | 8496 |
| Veoauto | 746 | 788 | 863 | 924 | 999 |
| Maastikusuutlik veoauto | 94 | 106 | 127 | 139 | 156 |
| Mootorratas | 413 | 421 | 442 | 468 | 474 |
| Mootorratas külghaagisega või ilma | 8 | 6 | 8 | 9 | 13 |
