Selle taime suureks plussiks on saastunud õhu ja kehvade muldade taluvus, ta on kiire kasvuga, täiesti külmakindel ning hea asjaolu on ka see, et Amuuri sirel ei anna juurevõsu.
Syringa amurensis või ka S. reticulata var. mandschurica või S.reticulata subsp. amurensis
Amuuri sirel, kasutatakse ka nime Amuuri ligustrini, kasvab nii põõsana kui ka mitmetüvelise puuna. Kõrgus on 4–6 meetrit, laius 3–4 meetrit. Talub kenasti lõikust ning kujundamist.
Lehed on tumerohelised, alt veidi hallikad. Õitseb juuni-juuli, rikkalikult kuni 20 cm pikkuste elevandiluuvalgete püstiste õiepööristega. Õied on meelõhnalised. Amuuri sirel õitseb tavaliselt harilikust sirelist kolm nädalat hiljem.
Eelistab niiskemaid kasvukohti. Kasvab nii täispäikeses kui ka poolvarjus. Kasvatatakse üksikult, rühmiti või vabakujulise hekina. Pärast õitsemist on soovituslik kuivanud õisikud ära lõigata. Amuuri sirel on hinnatud kui sirelite õitseaja pikendaja.
Paraku on need kenad taimed Eestis veel vähe levinud, aga nagu öeldakse – kunagi ei ole veel liiga hilja seda muuta.
